Viru-Nigula Valla

Sissejuhatus

Viru-Nigula vald asub Lääne-Viru maakonnas, Eesti põhjaosas, umbes 120 kilomeetri kaugusel Tallinna kesklinnast ida suunas. Tegemist on mitmekesise piirkonnaga, kus maalilised maastikud põimuvad tööstuslike elementidega. Valla territoorium hõlmab 312,2 ruutkilomeetrit.

Sotsiaalmajanduslik teave

Rahvastik ja demograafiline struktuur

Viru-Nigula vald esindab demograafilist profiili, mis kajastab selle staatust maaomavalitsusena, millel on ka teatud tööstuslikke jooni tänu rannaäärsele asukohale ja lähedusele suurematele keskustele, nagu Kunda.

Värskeimate andmete kohaselt elab Viru-Nigula vallas 5 535 inimest. See peegeldab laiemat demograafilist trendi, mida iseloomustab paljudes Eesti maapiirkondades elanikkonna järkjärguline vähenemine viimastel aastakümnetel.

Viimase kümnendi jooksul on Viru-Nigula rahvaarv aeglaselt, kuid järjepidevalt langenud, mis on omane paljudele maaomavalitsustele Eestis.

Demograafiliste andmete põhjal on Viru-Nigula valla üldine ülalpeetavusmäär (Total Dependency Ratio, TDR) 78,7%.

Rahvastikumuutused Viru-Nigula vallas aastatel 2018–2024.

Viru-Nigula valla rahvastikupüramiid

Majandusanalüüs

Viru-Nigula vald näitab mõõdukaid tööhõive näitajaid, kus töötuse määr on 3,75%. 2024. aastal oli vallas 211 registreeritud töötut tööealise elanikkonna (3 151 inimese) seas. See töötuse määr on kõrgem kui paljudes teistes meie uurimisrühma kuuluvates valdades, kuid jääb maapiirkonna kohta mõõdukaks.

Viru-Nigula majandusareng kajastab kasvu ja vastupidavust, olles kooskõlas piirkondlike ja riiklike trendidega. Aastatel 2010–2018 kasvas valla sisemajanduse koguprodukt (SKP) ühtlase tempoga umbes 18%, ületades nii Lääne-Viru maakonna (12%) kui ka riigi keskmise (10%) kasvu samal perioodil.

Viru-Nigula valla rahvuslik kättesaadav sissetulek (Gross Disposable Income, GDI) on viimase kahe aastakümne jooksul näidanud vahelduvaid trende. Aastatel 2002–2014 langes GDI 20%, peegeldades piirkonna laiemat majanduslangust. Kuid aastatel 2014–2020 kasvas GDI 14% tänu taastumistele ja tööstuse mitmekesistamisele. See kasvumäär vastas Lääne-Viru maakonna kasvule (13%) ja ületas kergelt riikliku keskmise (12%).
2020 aasta pandeemia põhjustas ajutise 5% languse GDI-s, kuid vaatamata sellele jäi Viru-Nigula elaniku kohta arvestatav tulu konkurentsivõimeliseks piirkonnas, olles 2020. aastal umbes 11 200 eurot — pisut kõrgem kui maakonna keskmine (10 900 eurot), kuid madalam kui Eesti keskmine (12 300 eurot).

SKP dünaamika Viru-Nigula vallas.

Energiaprofiil

Viru-Nigula vald on Eestis taastuvenergia tootmise liider, kasutades oma loodusvarasid märkimisväärses koguses tuule- ja päikeseenergia tootmiseks. Vald on kujunenud säästva energia tootmise keskuseks, andes olulise panuse piirkondlikesse ja riiklikesse eesmärkidesse energiasõltumatuse ja süsinikuheite vähendamise suunas.

Tuuleenergia sektor on Viru-Nigula taastuvenergia strateegia nurgakivi. Vallas on paigaldatud 120 MW ulatuses tuuleenergiavõimsust, mis jaguneb 38 kaasaegse tuuleturbiini vahel valla rannikualadel. Need turbiinid toodavad aastas hinnanguliselt 320 000 MWh elektrit, piisavalt kümnete tuhandete majapidamiste varustamiseks elektriga. Viru-Nigula tuulepargid moodustavad umbes 6% kogu Eesti tuuleenergia tootmisest, rõhutades valla olulist rolli riiklikus energiamajanduses.

Lisaks tuuleenergiale on Viru-Nigula vald investeerinud ka päikeseenergia taristusse. Vallas asuvad mitmed päikesepargid, mis mitmekesistavad taastuvenergiaallikate portfelli. 2023. aastaks oli päikeseparkide koguvõimsus 15 MW ja nende aastane toodang umbes 18 000 MWh. See kasv näitab valla pühendumust kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtule ja ressursside optimeerimisele.

2023 aastal oli Viru-Nigula valla koguelektritarbimine 21 500 MWh. Sellest:

  • Majapidamised tarbisid 8 200 MWh,
  • Teenindussektor tarbis 5 600 MWh,
  • Tööstusettevõtted (eriti tootmise ja logistikaga seotud) tarbisid 7 700 MWh.

Viru-Nigula taastuvenergia tootmine ületab kohalikku tarbimist mitmekordselt, muutes valla rohelise energia netoeksportijaks teistesse Eesti piirkondadesse.