Rahvastik ja demograafiline struktuur

Viimsi vald paistab silma ainulaadse ja märkimisväärselt positiivse demograafilise profiiliga, mis eristub paljudest teistest Eesti omavalitsustest. Valla lähedus pealinnale ja atraktiivne rannikuline asukoht mõjutavad tugevalt selle rahvastikuprotsesse ja -struktuuri. Viimaste andmete kohaselt on Viimsi valla elanike arv 22 899. Erinevalt paljudest Eesti piirkondadest on Viimsi elanikkond viimastel aastatel kiiresti kasvanud, muutes selle üheks kiiremini kasvavaks omavalitsuseks riigis.

Viimsi valla demograafiline koosseis toetab majandustegevust, üldine ülalpeetavusmäär (Total Dependency Ratio, TDR) on 72,7%.

Majandusanalüüs

Viimsi valla sisemajanduse koguprodukti (SKP) areng näitab erakordselt tugevat kasvutrendi, mis on iseloomulik Eesti edukamatele äärelinnaomavalitsustele. 2020. aasta pandeemiaperioodil näitas Viimsi märkimisväärset vastupidavust, kus SKP langes vaid –1,9%, võrreldes Eesti keskmise –3% langusega, viidates tugevale majandusbaasile ja kõrgele kohanemisvõimele. Viimsi elanike kättesaadav rahvuslik sissetulek (Gross Disposable Income, GDI) on järjepidevalt kõrgel tasemel ja kuulub Tallinna-väliste Eesti omavalitsuste seas kõrgeimate hulka. 2024. aastal paigutab elaniku kohta arvestatav GDI Viimsi Eesti jõukamate valdade hulka

Harju maakonna (koos Tallinnaga) SKP näitajad:

• SKP: 24 miljardit eurot
• Elanike arv: 638 076
• SKP elaniku kohta: 37 610 eurot

Tuginedes sotsiaalkindlustuse registreeringutele kui hinnangulisele tööhõive näitajale, näitab Viimsi väga positiivset tööhõive dünaamikat. Töötuse määr on madal — 2,83%, kus 647 registreeritud töötut on tööealise elanikkonna (12 404 inimese) seas. See soodne näitaja peegeldab:

• tugevat seotust Tallinna tööturuga,
• kõrgetasemelisi kohalikke töövõimalusi,
• olulist professionaalset ja juhtivtöötajate osakaalu,
• kasvavat kohalikku ärikeskkonda.

Viimsi majandusstruktuur näitab iseloomulikku kaasaegset äärelinna jaotust:

• Esmane sektor moodustab umbes 1% tööhõivest,
• Teisene sektor moodustab umbes 25% tööhõivest,
• Tertsiaarne sektor domineerib ligikaudu 74% tööhõivest, rõhutades teadmispõhiste teenuste osakaalu.

Energiaprofiil

Viimsi vald paistab silma oma märkimisväärse energiatarbimise poolest, mis peegeldab elavat majandust ja kõrget elatustaset. Valla aastane elektritarbimine ulatub 115 427 MWh-ni, paigutades Viimsi Eesti energiavajaduselt kõrgeimate omavalitsuste sekka. Soojusenergia tootmine Viimsis ulatub 100 311 MWh-ni aastas, kuid taastuvenergiaallikad moodustavad praegu vaid väikese osa koguenergiast.
Viimsi valla elektritarbimine on märkimisväärne, kus elaniku kohta kulub 10,7 MWh aastas, mis ületab Eesti keskmise näitaja. See peegeldab valla kõrget rahvastikutihedust, kasvavat linnastumist ja edenevat teenindussektorit.
Soojusenergia tootmine Viimsis mängib olulist rolli kohalike energiavajaduste katmisel, eriti külmadel Eesti talvedel. Kuigi aastas toodetakse 100 311 MWh soojust, pärineb taastuvatest allikatest vaid 657 MWh, viidates tugevale sõltuvusele traditsioonilistest energiaallikatest nagu maagaas ja põlevkivist toodetud elekter.
Viimsi on teinud tagasihoidlikke edusamme taastuvenergia kasutuselevõtul. Taastuvelektri tootmine võrku ulatub 367 MWh-ni aastas, mis moodustab vähem kui 1% valla kogutarbimisest. Enamus sellest taastuvenergiast pärineb päikesepaneelidest, mis on paigaldatud era- ja avalikele hoonetele, samas kui tuuleenergia ja muud taastuvad allikad on veel vähe arenenud.