“EC4RURAL projekti raames planeeritavad 12 taastuvenergiakogukonda(TEK) muudaks kogukonnaenergeetika olukorda Eestis märkimisväärselt”

Alates 2017. aastast laialdase energiakogukonnaprojektide erialase taustaga Nele Ivask tunneb hästi Eesti kogukonnaenergeetika maastikku. TREA-s keskendub ta kaheteistkümne pilootomavalitsuse toetamisele maapiirkondade taastuvenergiakogukondade (TEK) väljatöötamisel, pakkudes tehnilisi teadmisi. Vaatamata sotsiaalsetele ja tehnilistele väljakutsetele tõstab Ivask esile projekti paindlikku lähenemist ja kogukonnakesksete lahenduste arendamise olulisust taastuvenergia edendamiseks Eesti hajaasustusega maapiirkondades. “Eestis pole maapiirkondade energiakogukonnad veel suurt kõlapinda leidnud, kuid me tõstame kogukondade ja omavalitsuste teadlikkust,” ütles ta.

Palun tutvusta lähemalt TREA-d ja selle tegevust EC4RURAL projektis?

Tartu Regiooni Energiaagentuur – TREA loodi viisteist aastat tagasi ja selle peamine eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi, kogukondi, kodanikke ja ettevõtjaid erinevatel energeetika ja energiamajanduse teemadel. Algselt oli TREA mõeldud eelkõige Lõuna-Eesti energiaarengute toetamiseks, kuid praeguseks on tegevus laienenud üleriigiliseks. TREA pakub regulaarselt tehnilist nõustamist ja ekspertiisi korteriühistutele rekonstrueerimise ja energiamajanduse vallas ning osaleb erinevates renoveerimise-, taastuvenergia- ja energiakogukondade teemalistes Euroopa Liidu projektides. Praeguseks on kogukonna energeetikast saanud üks TREA peamisi tegevussuundi. EC4RURALis tegutseb TREA (kogukonna)energeetika ekspertpartnerina ja peamiseks ülesandeks on panustada tehnilise toega julgustades pilootomavalitsusi nende teel energiakogukondade loomiseni, koolitada omavalitsusi ja kogukondi ning kasutada oma pädevusi ja energiaekspertide teadmisi juhendite, analüüside jms koostamisel.

Millised on Sinu vastutusalad projektis?

Olen TREAs energiakogukondade projektidega seotud olnud projektijuhina juba alates 2017. aastast, seega on mul Eesti kogukonnaenergeetika seisust päris hea ülevaade. Energiakogukondade eksperdina on minu peamiseks ülesandeks EC4RURAL projektis toetada kahtteist Eesti pilootomavalitsust energiakogukondade loomisel, koostada vastavalt projektiplaanile analüüse ja ülevaateid Eesti olukorrast. Lisaks olen ka meie Galicia partnerite peamiseks kontaktiks ühiste projektitegevuste puhul.

Arvestades, et Eesti 79 omavalitsusest 62 on hajaasustusega maapiirkonnad ja otsib ka põlevkivile alternatiivsed energiaallikad, siis kas idee maapiirkondade energiakogukondadest on hästi vastu võetud? Milline on olukord praegu?

Eestis ei ole idee maapiirkondade energiakogukondadest veel hästi kõlapinda leidnud. Peamine põhjus on lihtne – kuigi inimeste teadlikkus energiakogukondade võimalustest on viimastel aastatel kasvanud, ei ole see veel saavutanud piisavat taset. See on näiteks üks lünk, mille täitmise nimel me kõik töötame projektis EC4RURAL. Teiseks on veel lahendamata mõned üsna takistavad aspektid. Näiteks energiakogukondade põhitegevuseks on kohalik taastuvenergia tootmine ja selle kohapealne tarbimine, mis tähendab ka energia jagamist erinevate tarbijate vahel. Ilma jagamisvõimaluseta jäävad kavandatavad kogukondlikud päikesepargid väikesteks ega tekita kogukonnas motivatsiooni. Virtuaalne energiajagamine pole võimalik, ainult otseliinidega kuni 6 km. Aga see on kulukas, eriti Eesti hajaasustusega maapiirkondades, kus tarbijate vahemaa on pikk.

“EC4RURALis tegutseb TREA (kogukonna)energeetika ekspertpartnerina ja peamiseks ülesandeks on panustada tehnilise toega julgustades pilootomavalitsusi nende teel energiakogukondade loomiseni.”

TREA üheks ülesandeks Eesti piloodis on pakkuda parimaid tehnilisi lahendusi energiakogukondade loomisel kaheteistkümnes osalevas omavalitsuses. Milline on EC4RURALi lähenemine sellele tööle: standardsete maapiirkondade energiakogukondade väljapakkumine või mudeli kohandamine iga omavalitsuse eripäradega? Miks?

Eestis meil veel selgeid tõestatud mudeleid ei ole ja mujal riikides toimivad mudelid on vaid osaliselt kohandatavad ega arvesta sageli kohalike eripäradega. Seega plaanime mudeleid kohandada või vajadusel uusi mudeleid välja pakkuda. Iga vald ja olukord on erinev. Vähemalt praegu ei ole Eestis energiakogukonnad väga rangelt reguleeritud. See tähendab, et same olla energiakogukonna mudeli ja lahenduse üle otsustamisel üsna paindlikud. Ja mulle isiklikult see paindlikkus väga meeldib – see annab võimaluse ehitada üles just kõige paremini kohaliku kogukonna vajadustele vastavad energiakogukonnad.

Mis on olnud seni projektis suurimaks väljakutseks? Ja milline on olnud parim üllatus?

Seni suurim väljakutse ja suurim õnnestumine on olnud nagu ühe mündi kaks külge. Ühest küljest on olnud väljakutse saavutada mõne pilootomavalitsuse tähelepanu ja neid on olnud keeruline protsessi alguses kaasata. Eestis (nagu ka teistes riikides) oleme praegu erinevate kriiside keskel ja omavalitsuste ressurss on suunatud pigem kohalike kriitilisemate probleemide lahendamisele. Samas oleme praegu energiakogukondade arendamise esimeses faasis ja külastame kõiki omavalitsusi ükshaaval kohapeal. Kui juba laua ümber istume, on arutelud olnud äärmiselt konstruktiivsed ja meeldivad. Lisaks on meil tänu projektile EC4RURAL tekkinud hea koostöö ja tihenenud kontakt teiste Eesti partneritega (Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Leader Liit), kellega oleme küll juba ka varem koostööd teinud, aga see pole olnud nii fokusseeritud ja süsteemne. Me ise oleme juba nagu väike kogukond.

Maapiirkondade energiakogukonnad vajavad kasvamiseks ja konsolideerumiseks tuge. Üks dokumentidest, mille te EC4RURALi jaoks koostate, on Eesti REC-de moodustamise heade tavade juhend. Rääkige meile sellest praktilisest aruandest veidi lähemalt.

Praktiline juhend on mõeldud maapiirkondade energiakogukondadele ning lisaks teoreetilisemale osale sisaldab see kõiki olulisi aspekte, millega alustav või kavandatav energiakogukond kokku puutub. Minu arvates on eriti väärtuslik selles dokumendis meie pilootenergiakogukondade kogemuste jäädvustamine. Meie eesmärk on pakkuda võimalikult praktilist juhendit, mida oleks huvitav lugeda ja mis oleks tõesti kasulik. EC4RURAL Eesti piloot on suurepärane võimalus omavalitsuste kõrvalt need praktilised kogemused läbi teha ja ka teistega jagada.

“Tänu projektile EC4RURAL on meil tekkinud hea koostöö ja tihenenud kontakt teiste Eesti partneritega, kellega oleme küll juba ka varem koostööd teinud, aga see pole olnud nii fokusseeritud ja süsteemne. Me ise oleme juba nagu väike kogukond.”

Sul on pikaajaline töökogemus kogukonnaenergeetika projektide elluviimisel. Mille poolest erineb EC4RURAL teistest projektidest, milles oled varem koostööd teinud nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil?

EC4RURAL on paljude teistega võrreldes väga ambitsioonikas projekt. Eestis on viimase 5 aasta jooksul ametlikult loodud 2 energiakogukonda ning projekti EC4RURAL raames on plaanis luua juurde 12 energiakogukonda!. See muudaks energiakogukonna olukorda Eestis üsna oluliselt. Ilmselt ühelt poolt tänu suurele ambitsioonile ja teisalt ka tänu toimivale Eesti partnerite võrgustikule kogeb EC4RURAL projekt palju laiemat tähelepanu võrreldes teiste projektidega, millega olen töötanud.

Kas soovid veel midagi esile tuua või rõhutada?

Lisaks eelnevalt öeldule on EC4RURALil minu jaoks veel üks väärtuslik boonus: see annab meile suurepärase võimaluse saada rohkem teada energiakogukondade olukorra kohta Hispaanias – nii eeliste kui ka kitsaskohtade kohta. Asjaolu, et projektis osalevad partnerid vaid kahest riigist ja mõlemas riigis viiakse ellu sarnaseid tegevusi, soodustab süvendatud õppimist. Ja kindlasti tahan rõhutada, et EC4RURAL projekt on võimaldanud meil tutvuda oma toredate Galicia kolleegidega, kellega on alati meeldiv teemasid arutada, võrrelda projektitegevusi mõlemas riigis ja kogemusi vahetada.

Bio

Nele IVASK holds a BSc in Human Geography and MSc Industrial Ecology and has been working on TREA’S community energy projects since 2017 as a project manager and thematic in community energy projects such as Co2mmunity, Energize Co2mmunity, COMETS and CREATORS.
She is an expert in the situation of energy communities in Estonia and has wide experience in cooperation with relevant organizations in other countries. Moreover, she has developed numerous contacts with local stakeholders from both national and local communities. She has been responsible for the preparation of several guidance materials for energy community creation and development and recommendations for national-level law/makers in Estonia. She has also experience as a project manager thanks to the collaboration in the pilot projects carried out in the city of Tartu. Also, she has been directly involved in the determination of how the municipality can develop and support energy communities.
Nele IVASK on omandanud BSc inimgeograafia ja MSc tööstusökoloogia erialal ning on töötanud alates 2017. aastast TREA’s kogukonna energiaprojektide projektijuhina ja temaatilistes kogukonna energiaprojektides nagu Co2mmunity, Energize Co2mmunity, COMETS ja CREATORS.
Ta on Eesti energiakogukondade olukorra ekspert ning tal on laialdased kogemused koostöös teiste riikide vastavate organisatsioonidega. Lisaks on ta loonud arvukalt kontakte kohalike sidusrühmadega nii riiklikest kui ka kohalikest kogukondadest. Ta on vastutanud mitmete energiakogukondade loomise ja arendamise juhendmaterjalide ja soovituste koostamise eest riikliku tasandi seadusandjatele Eestis. Tal on kogemusi ka projektijuhina tänu koostööle Tartu linnaga. Samuti on ta tegelenud selgitustööga, kuidas vallad saavad energiakogukondi arendada ja toetada.