EC4RURALi koordinaator Xavier Simón ja meie projekti osaks oleva O Rosali (Galicia, Hispaania) vallavanem Ánxela Fernández osalesid 14.-15. märtsil töövisiidil Duero-Douro Euroopa territoriaalse koostöö organisatsiooni (EGTC) piirkonda, et õppida tundma piiriülese Efiduero energiamudelit.
Tegelikult saime selle piiriülese energiakogukonna kogemustest teada juba eelmise aasta veebruaris, kui Brüsselis (Belgia) esitleti piiriüleste energiakogukondade käsiraamatut , mille koostas regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi (REGIO) jaoks konsortsium, kuhu kuulus ruumiline prognoosimine, Eurac ja EureConsult. Sellel üritusel osalesid ka meie kolleegid ELARDist.
Efiduero on Euroopa Kooperatiivide Liit, mis asutati 2017. aastal, et viia ellu juhtimis- ja investeerimisalgatusi, mille eesmärk on soodustada territoriaalset arengut taastuvenergia kasutamise kaudu. See koosneb 55 omavalitsusest Zamora ja Salamanca (Hispaania) ning Trás-os-Montese ja Beira Interior Norte (Portugal) vahelises piiriüleses piirkonnas. 2021. aastal asutasid nad kodanike energiaühenduse, millest sai Pürenee turul energiatarnija.
Seni on Efiduero mudel võimaldanud avalike hoonete katustele välja töötada 150 päikeseenergia paigaldist, praegu ehitatakse veel 80, mis tõstab installeeritud koguvõimsuse üle 3,4 MWni. Vastutasuks saavad omavalitsused olulise osa tarbitavast elektrist. Efiduero investeerimisfondis osalemiseks on minimaalne sissemakse 25€. Ühistu Efiduero müüb oma liikmetele energiat omahinnaga ja tal on võimalus jagada nendega üleliigset energiat, sõltumata tarbimiskoha ja ülejäägi tekkekoha vahelisest kaugusest. Tavaliselt kehtib piirang 2 kilomeetrit.
Lisaks nende omavalitsuste külastamisele uuris delegatsioon ka erinevaid algatusi Raia südames asuvas Fermoselles ja tutvus selle elektrisõidukite laadimispunktide võrgustikuga, mis on Pürenee poolsaare suurim.
O Rosali linnapea Ánxela Fernández Callís: „Galicia jaoks oli Zamora ja Salamanca külastuse peamine õppetund see, kuidas kohalike omavalitsuste regulatiivne raamistik ei takista neil saamast energiaülemineku aktiivseteks osalisteks.” Samal ajal rõhutas Xavier Simón korduvalt “vajadust näha ette tulevikku, kus väikesed kohalikud energiarajatised on osa suuremast üksusest, mida juhivad samad kohalikud osalejad, et tugevdada oma rolli elektriturul. See tähendab, et igaüks saab ise toota, ise tarbida, aga ka turustada energiat.”