“Maapiirkondade energiakogukondade propageerimine nõuab kuulamisoskust ja empaatiat”
Selle EC4RURALi töötaja Almudena Fiunte intervjuuga siseneme välitööde teemasse, mida tehakse koos meie projektis osaleva 22 Galicia omavalitsuse inimestega. Arvamuse muutumine on märkimisväärne ja tähendusrikas, selgitab Almudena, kes tegeleb maapiirkondade energiakogukondade tehnilise keerukuse “tõlkimisega” lihtsasse ja kättesaadavasse keelde.
Almudena, milline on sinu roll projektis EC4RURAL?
EC4RURALi tehnikuna on minu ülesanne integreerida nii tehnilisi kui ka sotsiaalseid vaatenurki. Tehnilisest küljest töötan Rural Energy Community (REC) uuringus. Alustame diagnoosi koostamisest, milles analüüsitakse 22 Galicia omavalitsuse energeetilist võimekust, ning töötame välja protseduurid ja tegevuskavad, mis on kohandatud igale piirkonnale, et hõlbustada energiakogukondade loomist.
Sotsiaalse poole pealt hoian otsekontakti omavalitsuste, kohalike tegevusrühmade ja kodanikega. Muudan protsessi dünaamiliseks, kasutades võtmeosaliste vahelisi koostöökohtumisi, tagades kodanike demokraatliku osaluse. Tasakaal tehniliste ja sotsiaalsete aspektide vahel on see, mis tagab selle energiamudeli kestvuse ja elukvaliteedi parandamise maapiirkondades.
Kuidas juhite nende omadustega rahvusvahelises projektis meeskonnatööd partnerettevõtete töötajatega? Milline on planeerimine või koordineerimine?
Koordineerimine rahvusvahelises projektis nagu EC4RURAL nõuab head suhtlemist ja planeerimist. Kasutame igapäevaseid tööriistu, mis võimaldavad jälgida ülesandeid ja jagada dokumentatsiooni reaalajas, mis on eri riikide meeskondadega töötamisel hädavajalik. Korraldame korrapäraselt koosolekuid, et vaadata üle edusammud ja tagada, et kõik osapooled on projekti eesmärkidega kursis. Peamine on olla paindlik ja kohanemisvõimeline, kaotamata fookust.
Olete EC4RURALi sidemees 22 Galicia omavalitsusega, mis on osa pilootprojektist Galicias. Kuidas tehakse välitöid kogukonnaga suhtlemiseks?
Välitööd on osutunud rikastavaks kogemuseks. Oluline on jõuda avalikkuseni, sest maapiirkondade energiakogukonnad ei kujuta endast mitte ainult tehnilist muudatust, vaid ka kogukonna ümberkujundamist. Kohtumiste kaudu kodanike ja kohalike omavalitsustega edendame maapiirkondade energiakogukondade ja nende pakutavate eeliste mõistmist. On loomulik, et esmane skeptilisus või arusaamatus on olemas, kuid elektriarvete vähenemise, isevarustatuse ja energiaülemineku probleemidega tegelemine suurendab oluliselt kogukonna kaasatust. See side inimestega ja võime nende muredega tegeleda on võtmetähtsusega, et edendada kuuluvustunnet ja pühendumust energiakogukondadele.
“Kohaliku kogukonna poole pöördumine on ülioluline, kuna maapiirkondade energiakogukonnad kujutavad endast kogukonna ümberkujundamist.”
Mis oli või on teie suurim väljakutse? Ja teie suurim takistus?
Minu suurim väljakutse on tõlkida maapiirkondade energiakogukondade tehniline keerukus lihtsasse ja juurdepääsetavasse keelde. Neid algatusi ümbritsev tehniline teave võib olla raskesti mõistetav, seega on tõeline väljakutse esitada seda avalikkusele selgel ja atraktiivsel viisil, et nad täielikult mõistaksid ja visualiseeriks kõiki eeliseid.
Väljakutse on luua kõigi sidusrühmade seas tõeline pühendumus. Kõigi ühiskonnaliikmete veenmine maapiirkondade energiakogukondade tähtsuses ja eelistes nõuab kuulamist ja empaatiat. Eesmärk on panna kõik osapooled tundma end kaasatuna ja motiveerituna algatusse panustama, ületades usaldamatuse barjäärid ja edendades koostööõhkkonda.
Kas kohalikel elanikel oli üldiselt teadmisi maapiirkondade energiakogukondade kohta? Millised on nende suurimad kahtlused?
Paljudel juhtudel oli maapiirkondade energiakogukondade mõiste tundmatu või võõras. Enamik inimesi ei teadnud, et nad saavad kohalikul tasandil oma energiat toota ja jagada. Nende peamised mured on seotud tehnilise toimimise, mõjuga nende elektriarvetele, katusepinna pakkumisega päiksepaneelise jaoks või esialgsete investeeringukuludega. Samuti tunnevad nad muret pikaajalise elujõulisuse ja tehniliste probleemide lahendamise pärast.
Ja kui me räägime ootustest ja tulevikust, siis mida inimesed selle uue energiamudeli eeliste juures kõige enam hindavad?
Inimesed hindavad enim võimalust vähendada sõltuvust suurtest elektrifirmadest ja säästa elektriarvetelt. Samuti peavad nad selle mudeli keskkonnamõju väga positiivseks, kuna see toodab puhast kohalikku energiat. Energeetiline isevarustatus koos kogukonna- ja koostöötundega on teine aspekt, mida kohalikud inimesed kõrgelt hindavad, eriti maapiirkondades, kus valitseb tugev solidaarsustunne. Mõte, et kodanikud võivad olla osa sellisest olulisest muutusest, tekitab elevust ja loob pikas perspektiivis paranemise ootusi.
Elulugu
Almudena Fiunte on lõpetanud Santiago de Compostela ülikooli sotsiaalhariduse erialal, omandanud täiendava koolituse võrdõiguslikkuse, soo ja hariduse magistrantuuris ning teise Andaluusia rahvusvahelise ülikooli agroökoloogia alal: lähenemine maaelu jätkusuutlikkusele.
Kogu oma tööalase karjääri jooksul on Almudena arendanud teadmisi sotsiaalhariduse ja võrdõiguslikkuse valdkonnas. Üks tema peamisi fookusvaldkondi on sotsiaalne mõjuvõimu suurendamine, kus ta töötab kogukondade tugevdamise nimel, edendades nii isiklikku kui ka kollektiivset arengut. Sellega seoses on ta osalenud programmides, mille eesmärk on parandada sotsiaalseid oskusi erinevates kontekstides, soodustades aktiivset ja koostööl põhinevat osalemist. Lisaks integreerib ta avalikkuse teadlikkuse tõstmiseks keskkonnahariduse ja emotsionaalse intelligentsuse strateegiaid.
Tema kogemus hõlmab ka haavatavate laste toetamist, kus ta kavandas hariduslikke sekkumisprotsesse, et pakkuda emotsionaalset tuge, tõsta enesehinnangut ja edendada vastupanuvõimet. Lisaks on tal läbitud koolitus ja kogemused perelepitusest, aidates lahendada konflikte ja edendada mõistmist keerulistes olukordades.
Ta osaleb ka projektides, mis on seotud toidusõltumatuse ja maapiirkondade mõjuvõimu suurendamisega, samuti osaleb ta aktiivselt ökofeministlikes algatustes ja jõupingutustes kliima soojenemisega võitlemiseks.
